Riikarevišuvdna – bealátkeahtes dárkkisteaddji stáhta doaimmas
Bealátkeahtes dárkkisteami bokte mii čalmmustahttet masa stáhta ruhta geavahuvvo, man beaktilit eiseválddit barget ja jus bohtosat politihkalaš mearrádusain leat dat maid galge olahit.
Buohkain lea vuoigatvuohta diehtit got stáhta čađaha bargguset.
Don galggat sáhttit luohtihit dasa ahte mearriduvvon mearrádusat čuovvoluvvojit ja vearroruđat geavahuvvojit beaktilit. Min dárkkistemiid bokte mii čalmmustahttit got stáhta doaimmat doibmet.
Riikarevišuvdna lea riikabeaivvi vuollásaš eiseváldi. Min bargu lea váldit sealvái man bures stáhta doaibma doaibma. Mii dárkkistit ráđđehusa, stáhtalaš eiseválddiid ja eará doaimmaid mat gieđahallet stáhtalaš ruđa. Min dárkkisteamit veahkehit riikabeaivvi mearridit. Lea máhttu, mii sáhttá geavahuvvot buorideamis ráđđehusa ja eiseválddi barggu.
Min bealátkeahtesvuohta čužžo vuođđolágas
Riikarevišuvdna lea dehálaš oassi riikabeaivvi dárkkisteapmeválddis. Min ovddasvástádus lea addit riikabeaivái ja álbmogii máhtu got eiseválddit stivrejuvvojit ja man bures politihkalaš reforpmat doibmet.
Vai revišuvdna galgá leat objektiivvalaš ja áššálaš de mii leat iešráđálaččat ráđđehusas ja eará eiseválddiin, ja mis lea sierra mandáhta iešráđálaččat mearridit maid mii galgat dárkkistit ja got mii čađahit dárkkistemiid.
Riikarevišuvnna dárkkisteamit
Mii čađahit sierra lágan dárkkistemiid:
- Mii dárkkistit buot stáhtalaš eiseválddiid jahkedieđáhusaid sihkkarastin dihte ahte sis lea čorgadis ekonomiija.
- Mii dárkkistit got ráđđehus ja eiseválddit čađahit dan politihka man riikabeaivi lea mearridan, ovdamearkka dihte politihkalaš reforpmaid váikkuhusat.
Min barggu boađus
Min dárkkisteamerapportat almmuhuvvojit rahpasit ja šaddá oassi riikabeaivvi barggus dárkkistit ráđđehusa. Geavahuvvo maid eiseválddiin, dutkiin, journalisttain ja earáin geat háliidit čuovvulit got stáhta geavaha vearroruđaid.
Min barggu boađus oidno maid riikagaskasaččat. Mii leat maid mielde ovddideamen standardaid revišuvnnas ja doarjut ovdáneami eará riikkaid revišuvdnaeiseválddiin mat leat oassin ruoŧa veahkkedoaimmas.
Leat go dus jearaldagat?
Jus dus leat jearaldagat de leat buresboahtin váldit oktavuođa minguin.
Oanehisáigásaš stivren ealli unnitlogugielaid barggus
Mii leat dárkkistan stáhta doaibmabijuid, mat gusket našuvnnalaš unnitlogugielaid ovdáneapmái. Dás vuollelis lea oanehis čoahkkáigeassu.
Mii leat dárkkistan stáhta doaibmabijuid, mat gusket našuvnnalaš unnitlogugielaid ovdáneapmái. Dás vuollelis lea oanehis čoahkkáigeassu.
Jiddisch, suomagiella, meänkieli, romani chib ja sámegiella leat našuvnnalaš unnitlogugielat Ruoŧas. Juohkehaččas lea riekti ságastit iežaset giela, ja giella lea dávjá dehálaš oassi identiteahtas. Unnitlogugielat leat maid oassi ruoŧa kultuvrras ja kulturárbbis. Danin lea stáhta lohpidan doalahit našuvnnalaš unnitlogugielaid ealli giellan.
Riikarevišuvdna lea dárkkistan got muhtin eiseválddit barget dainna áššiin, seailluhit našuvnnalaš unnitlogugielaid. Mii leat dárkkistan daid čuovvovaš eiseválddiid: giella ja álbmotmuittuid Instituhtta (Institutet för språk och folkminnen (Isof)), Leanastivra Stockholmma leanas, Lunda universiteahta, Sámediggi, Stáhta skuvladoaibma (statens skolverk), Stockholmma universiteahta, Södertörna allaskuvla, Universiteahta- ja allaskuvlaráđđi (Universitets- och högskolerådet (UHR)) ja Ubmi universiteahta.
Riikarevišuvnna dárkkisteami boađus lea ahte stáhta doaibmabijut eai leat doarvái. Ja stáhta sáhttá geavahit sin resurssaid beaktileabbo, juogadit resurssaid guhkit áigái ja iige oanehis áigásaš doaibmabijuide.
Riikarevišuvdna evttoha danin ahte ráđđehus stivre eiseválddiid guhkesáigásaš vuogi mielde, ja dan ládje eiseválddit ožžot buoret plánen vejolašvuođaid. Dat guoská Skuvladoaimmahaga (Skolverket) barggu ovttastahttit oahpahusa ja ovddidit unnitlogugielaid oahpponeavvuid buvttadeami, giella ja álbmotmuittuid Instituhta ovddasvástádus giellaguovddáža ovddas, ja maiddái Stockholmma leana leanastivrra ja Sámedikki bearráigeahčču ja doarjja barggu.
Riikarevišuvdna evttoha maid ahte vásttolaš skuvlenbáikkit ja UHR galget buoridit dieđuid unnitlogugielaid oahpaheaddjeoahpu birra. Makkár vejolašvuođat gávdnojit váldit oahpu. Riikarevišuvdna ávžžuha maid ahte ráđđehus mearrida bidjat ovddasvástádusa neahttasiidu Minoritet.se Stockholmma leana leanastivrii dahje iežá heivvolaš eiseváldái. Sin bargu lea dahkat geavaheaddjiláđis neahttasiiddu.